Kes peab/ei pea sõidumeerikut kasutama?

02.06.2013

Kes peab/ei pea sõidumeerikut kasutama?

Kui tegemist on kauba- või reisijateveoga, siis üldjuhul peab juht kasutama vedu teostades sõidumeerikut ja täitma töö-, sõidu- ja puhkeaja reegleid. Samas on teatud juhtudel sõidumeeriku kasutamine mitte kohustuslik. Artiklis vaatleme mõlemaid võimalusi ja seletame lahti erandite tagamaad koos näidetega.

Kes peab sõidumeerikut kasutama?

Sõidumeeriku kasutamine ja seega sõidu- ja puhkeaja reeglite järgimine on kohustuslik autoveoga hõivatud isikutele ehk autojuhtidele, kes kasutavad järgmisi sõidukeid:

a) Kaubaveoks kasutatavad sõidukid (veokid), mille lubatud täismass koos haagisega või ilma selleta ületab 3,5 tonni

b) Reisijateveoks kasutatavad sõidukid (bussid), mis on ehitatud rohkem kui 9 inimese veoks, juht kaasa arvatud.

Sisuliselt tähendab see seda, et kõik selliste, kas koormaga või ilma, sõidukitega vedusid teostavad juhid peavad sõidumeerikut kasutama ning olema valmis kontrollijale teel esitama 28. eelneva kalendripäeva töö- ja puhkeaja tegevuste andmed.

Sõidukitel, mis on toodetud alates 1. maist 2006, millel on kasutusel digitaalsed sõidumeerikud, peab selle juhil olema Maanteeametist väljastatud spetsiaalne autojuhi kaart. Varem toodetud sõidukitel on peal analoog sõidumeerikud ja nende andmed salvestatakse spetsiaalsetele salvestuslehtedele (ketastele).

Tähelepanu tasub siin pöörata ka sellisele autorongi variandile, kus vedukiks on alla 3,5 tonnise täismassiga kaubik – näiteks 3,2 tonni ja sellel on järel haagis, mille täismass on näiteks 1,2 tonni. Kokku moodustab see autorongi täismassi 4,4 tonni ning sõidumeeriku kasutamine on nõutud.

Olukorras, kus teostatakse sellist vedu, kus tuleb sõidumeerikut kasutada, kuid sõidukil puudub sõidumeerik (näiteks teostate kaubavedu Gaz 52-ga), tuleb arvestada sellega, et ilma sõidumeerikuta sõita ei tohi ning sõidumeerik tuleb lasta paigaldada. Samuti 28. päeva tegevuste andmed peavad alati olema juhil kaasas. Kui kontrollija teel sõiduki kinni peab ja avastab sellise olukorra, siis on tegemist rikkumisega ning võib saada trahvi.  

Sõidumeerikut peavad kasutama üle 3,5 t täismassiga veokid ja üle 9 istekohaga bussid

Kes ei pea sõidumeerikut kasutama?

Sõidukitel, mis ei ole ette nähtud kauba- või reisijate veoks, ei pea sõidumeerikut kasutama. Tavaliselt on sellised sõidukid teatud laadi eritööde masinad nagu näiteks kraanad, puiduhakkijad ja betoonipumbad ilma mahutita. On kehtestatud ka konkreetsed erandid, mille puhul on juht vabastatud sõidumeeriku kasutamisest.

Sõidumeerikut ei pea kasutama: Betoonipump (ilma mahutita), kraana, puiduhakkur.

Erandid, mille puhul on juht vabastatud sõidumeeriku kasutamisest

On toodud ära rida nii üle-euroopalisi kui ka siseriiklikke erandeid, mille puhul vedusid teostades juht on vabastatud sõidu- ja puhkeaja nõuete järgimisest ja seega ka sõidumeeriku kasutamisest. Sellest tuleb nüüd juttu.

Rahvusvahelised erandid

a) Sõidukid, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km.

Siin on mõeldud selliseid liine, kus juht teostab terve päeva jooksul liinivedu, mille algus- ja lõpppeatuse vahe on kuni 50 km. Kui liini pikkus on üle 50 km, siis on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Kui aga juht alustab tööpäeva alla 50 km liinil ja vahepeal tööpäeva jooksul sõidab üle 50 km teisel liinil, siis tuleb sõidumeerikut kogu päeva jooksul kasutada, ka siis, kui sõidetakse alla 50 km liinil. Oluline on siinkohal juhil teada oma päeva plaani. Oluline on ka teada, et erandit kasutav juht võib tööpäeva jooksul sõita kuni 9 tundi (neto sõiduaeg) ning ööpäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 9 tundi.

b) Sõidukid, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h.

40 km/h on nö valmistaja kiirus, millest antud sõiduk üle ei sõida. Näiteks traktorid. Kui selline traktor maanteel sõidab ja tal on küljes kas haagis või muu vahend, siis sõidumeerikut kasutama ei pea. Küll aga on paljudel traktoritel ka sõidumeerik peal ning need on traktorid, mis liiguvad üle 40 km/h. Kui selline traktor tegeleb kaubaveoga ehk talle on ühendatud külge haagis, siis tuleb ka sõidumeerikut kasutada. NB! Siseriikliku erandiga on üle 40 km/h sõitvad põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, mida kasutatakse ettevõtte (juriidiline aadress) asukohast linnulennul kuni 100 km raadiuses, sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastatud.

c) Sõidukid, mis kuuluvad relvajõududele, pääste- ja tuletõrjeteenistusele või korrakaitseorganitele; või on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab aset nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks ja sõiduki kasutus on nende kontrolli all

Kui antud sõidukeid juhivad nimetatud asutuste ametnik, siis sõidumeerikut vaja kasutada ei ole.

Samas võib ette tulla ka olukordi, kus näiteks päästetööde teostamiseks kaasatakse erafirma kaubaveo sõiduk. Sellisel juhul on sõidumeeriku kasutamise kohustus, siis, kui antud sõidukit juhib eraettevõttest kaasa tulnud autojuht.

Kui seda sõidukit juhib ametiasutuse ametnik, siis sõidumeeriku kasutamine ei ole kohustuslik.

d) Sõidukid, mida kasutatakse eriolukordade või päästeoperatsioonide korral, sealhulgas humanitaarabi mitteärilisel veol.

Juhul, kui riigis on toimunud mingi erakorraline looduskatastroof, siis võib olla vajadus kaasata pääste või likvideerimistöödesse sõidukeid, mis kuuluvad sõidumeeriku kohustuse alla.

Sel ajal loomulikult ei pea juhid sõidumeerikut kasutama ning see kehtib kõikidele juhtidele.

Humanitaarabi saadetis peab otseselt olema seotud eriolukorra või päästejuhtumiga. Humanitaarabi kui kauba vedu ei ole siin erandi all.

Eriolukorra mõiste alla kuuluvad:

  • Oht inimeste või loomade elule või tervisele
  • Esmaste avalike teenuste, telekommunikatsiooni ja postiteenuste, teede, raudteede, sadamate või lennujaamade kasutamise tõsine katkestus või tõsine kahju varale.

Pikaajalise ja tugeva lumesaju tõttu tekkinud transpordi infrastruktuuri ulatuslikud katkestused võivad viia eriolukorrani.

e)  Meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavad erisõidukid.

Peamiselt kiirabi sõidukid, veredoonorite sõidukid.

Teekonna põhieesmärk peab olema ravi ning sõiduk peab olema varustatud spetsiaalse erivarustusega, mis tagab meditsiinilise ravi.

Näiteks tavabuss, mis on kohandatud erivajadustega või haigete transpordiks ei ole vabastatud sõidumeeriku kasutamisest väitega, et sõiduk on kiirabiauto.

 f)   Sihtotstarbelised teisaldussõidukid, mida kasutatakse nende asukohast 100 km raadiuses

Sihtotstarbeline teisaldussõiduk peab olema ehitatud või kohandatud nii, et sellega oleks võimalik teisaldada rikkega sõidukit/sõidukeid.

Ehk erand kehtib vaid neile spetsiaalsetele sõidukitele, mida kasutatakse autoabiteenistuses. 100 kilomeetrine raadius tähendab seda, et antud raadiust hakatakse lugema sõiduki tavapärasest paiknemiskohast.

Kui sõiduki paiknemiskoht on Pärnus Energia tänav 4, siis sellest kohast linnulennul 100 km raadiuses võib sõidukeid ilma sõidumeerikuta teisaldada. Kui aga rikkis sõiduk on vaja kaugemalt kui 100 km ära tuua, siis on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik.

g) Sõidukid, mis teevad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi (testsõite) ning uued või ümberehitatud sõidukid, mida pole veel kasutusse võetud.

Antud erandi kasutamise üks tüüpiline näide on see, kui sõiduk on remondis ning mehaanik kontrollib teel olles sõiduki korrasolekut.

Remonditöökoja töötajad ei pea sõidumeerikut kasutama kuna nad ei ole mitte mingil moel seotud kauba või reisijate veoga. Sellisel juhul aga puudub digitaalsest sõidumeerikust juhikaart ning digimeerik fikseerib ära kaardita sõidu.

Kaardita sõit tuleb fikseerida (dokumenteerida) tehes peale testsõidu sooritamist digimeerikust päeva andmete väljatrükk ning allkirjastada see töökoja vastutava isiku poolt.

Teine variant, mida võib kasutada on see, kui remonditöökoda annab juhile kaasa vastava tõendi, kus on ära fikseeritud sõidki remonti tulemise ja remondi lõpetamise aeg, sõiduki reg number, vin kood, tehtud toimingud ning alg- ja lõppkilometraaž.

Oluline on ka teada, et autoremondi ajal ei ole digimeerikusse vaja sisestada Tööandja kaarti ega ka Töökoja kaarti. Tööandja kaarti kasutatakse digimeerikust andmete allalaadimiseks ning Töökoja kaarti kasutatakse vaid digimeeriku remondi või kalibreerimise ajal. Näiteks pidurite remondi ajal ja selle testimise ajal Töökoja kaarti ei sisestata.

h)  Kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavd sõidukid või sõidukite kombinatsioonid, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni.

Siinkohal vajab seletamist mitteäriline vedu. See on igasugune kaubavedu, mis on seotud ettevõtlusega. Näiteks, kui kalastuspaate tootev ettevõte veab oma sõidukiga oma paate poodidesse müügiks, siis peab sõidumeerikut kasutama. Ehk igasugune äritegevus on äriline tegevus. Kui aga eraisikust majaomanik veab oma metsast omale küttepuid või põllult kartuleid, siis sõidumeerikut kasutama ei pea kuni 7,5 tonnise täismassiga veoki puhul. Kui aga rookatuseid valmistav ettevõte veab pilliroogu katuse valmistamiseks objektile ja samas autojuhi põhitöö on katusevalmistamine, siis on see sõiduk 50 km raadiuses ettevõtte asukohast sõidumeeriku kasutamisest vabastatud (siseriiklik erand).

i)  Ajaloolised sõidukid, mida ei kasutata reisijate- või kaubaveoks

Kui ajaloolist sõidukit kasutatakse ikkagi reisijate- või kaubaveoks, tuleb sõidukile paigaldada sõidumeerik ja täita sõidu- ja puhkeaja nõudeid.

Enne 1.01.1985 a. valmistatud sõidukil ei pea olema sõidumeerikut, kui teostatakse oma kulul vedu.

NB! Kui teostatakse nõuetest vabastatud sõite, siis ei ole sõidumeeriku salvestuslehe ega digimeerik juhikaardi kasutamine kohustuslik. Küll aga tuleks antud sõidud fikseerida kui „reguleerimisalasse mittekuuluv sõit“ või „alast väljas sõit“. Digimeeriku puhul on võimalik kasutada menüüs vastavat sissekannet „alast väljast“ või „sõidumeerik mittekohustuslik“ või „OUT“. Antud aega arvestatakse sõidumeeriku kohustusega sõidu ajal, kui „teised tööd“ ning fikseeritakse manuaalselt või käsitsi „haamrite“ alla.

Eesti riigi sisesed erandid – sõidumeerik pole kohustuslik

Riigisisesed erandid kehtivad Eesti riigi territooriumil. Sõites riigist välja on vajalik sõidumeeriku kasutamine ja sõidu- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamine. Tuleks ka veel meeles pidada, et siseriiklikud erandid puudutavad üksnes määruse nr 561/2006 artikleid 5-9. Järgmised erandite järgi läbi viidud tegevused tuleks salvestada teiste töödena juhul, kui neid teostatakse tööpäeva jooksul kombinatsioonis koos määruse 561 reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juhtimisega.  

j) Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatu linnad, mis jäävad sellesse piirkonda.

Siin on tingimuseks see, et vedu peab olema tehtud linnulennult 50 km raadiuses nn „omal kulul“ ja see kajastub saatelehel – kauba omanik, saaja ja vedaja on üks ja sama isik.

Näiteks võib tuua metsandusettevõtte, kes oma raielangilt veab ümarpuitu oma veokitega saeveskisse – tema ei pea sõidumeerikut kasutama. Aga muidugi juhul, kui kogu tegevus toimub 50 km kaugusest auto paiknemiskohast.

Kui raadius läheb üle 50 km, siis on sõidumeerik kohustuslik.

Tuleb tähele panna, et kui ettevõte tegeleb ainult metsatranspordi teenuse osutamisega (palk ei kuulu ettevõttele), siis tuleb igal juhul sõidumeerikut kasutada.

k) Sõiduk, mida kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol.

l) Sõiduk, mida kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 km kaugusel asuvasse tapamajja.

m) Sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, mis veab juhile tema tööks vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 km raadiuses tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus.

Kaup, mida veetakse on autojuhi tööks vajalik. Auto, millega vajalikke seadmeid ja materjale veetakse on täismassiga kuni 7500 kg. Üle selle tonnaaži erand ei kehti.

Näiteks võib tuua elektriku, kes sõidab sellise autoga 50 km raadiuses asuvale objektile ning hakkab seal teostama elektritöid. Samuti näiteks rookatuste tegijad, kes veavad pilliroogi objektile, et katust teha. Katust ehitab ka veokit juhtinud isik.

n) Survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuv sõiduk, mida kasutatakse veose veol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning mille lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi.

o) Sõiduk, mida kasutatakse ainult õppesõidul juhiloa ja kutsetunnistuse saamise eesmärgil.

p) Sõiduk on põllu- või metsamajanduslik traktor, mida kasutatakse põllu- ja metsamajandustöödeks ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses.

Siin on eelduseks see, et traktor tegeleb kaubaveoga ning selle valmistajakiirus on üle 40 km/h.

Traktorid, mis liiguvad alla 40 km/h on vabastatud rahvusvahelise erandi kaudu.

Ettevõtte asukoha all peetakse silmas ettevõtte juriidilist asukohta.

q) Sõiduk, mida kasutatakse kanalisatsioonitöödel, üleujutuste vastu kindlustamisel, vee-, gaasi-, ja elektrihooldusteenuse osutamisel, teehooldustöödel või kontrollil, olmejäätmete kogumisel või kõrvaldamisel, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisel ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisel.

Siin tuleb selgelt vahet teha sellega, et kas tegemist on hooldustöödega või on tegemist uute rajatiste ehitamisega, olemasolevate renoveerimise või parendamisega. Uue kanalisatsioonitrassi ehitamine on selgelt sõidumeeriku kohustusega töö.

Ehitusprügi transport multilift konteinerivedukiga on sõidumeeriku kohustusega vedu. Tavalise olmeprügi kogumine prügiautodega on aga sõidumeeriku kohustusest vabastatud. Samuti veetrasside hooldustööde tegemine ja lumekoristus veoautoga.

r) Erisõiduk, mis veab tsirkuse või lõbustuspargi varustust.

s) Sõiduk, mida kasutatakse lautadest piima kogumisel ning lautadesse piimamahutite tagastamisel või söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks.

Erandi alla kuulub liikumine lauda ja piimakogumise punkti vahel. Kui aga piimatooteid veetakse näiteks ühest tehasest teise, siis on vaja sõidumeerikut kasutada.

t) Sõiduk on 10-17 istekohaga buss, mille omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks. Sellise sõidukiga ei tohi osutada transporditeenust.

Kasulikke viiteid

Maikuus 2013 andis Tööinspektsioon välja käsiraamatu “Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus” kus on eluliste näidete abil julgestuspolitseinik Priit Tuuna selgitanud sõidu- ja puhkeaja reeglite tagamaid. See on hea käsiraamat kõigile autojuhtidele ning teistele vedudega kokkupuutuvatele isikutele. Käsiraamat on saadaval Tööinspektsioonis tasuta või siis nende kodulehel allalaetava .pdf failina, mille võib igaüks endale alla laadida. 

Lae .pdf kujul “Sõidukijuhi käsiraamat” alla siit

Autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeajaga seonduvaid seaduseid ja teisigi viiteid leiab meie kodulehelt rubriigist seadusandlus.

Andmete arhiveerimiseks ja analüüsiks digimeerikust ja juhikaardilt on hea valik TachoScan analüüsitarkvara. 

Hea koolitus teeb asjad selgeks!

Parim viis omandada kasulikud ja praktilised oskused autojuhi töö- ja puhkeaja korralduseks oma ettevõttes on kas osaleda meie avalikel koolitustel või tellida koolitus oma ettevõtesse.

Meie sõidumeerikute ja autojuhi töö- ja puhkeaja koolitused teevad asja selgeks! Autojuhi töö on väga vastutusrikas amet. Juht peab olema keskendunud põhilisele – ohutule ja turvalisele liiklemisele. Ebakorrektne töö- ja puhkeaja korraldus toob endaga kaasa palju stressi ja pinget, mis liiklusohutusele halvasti mõjub. Kõik on õpitav ning tegelikult on asjad päris lihtsad, kui esialgu tundub. 

Kui tunned, et vajad täiendavat koolitust sõidumeerikute või autojuhi töö- ja puhkeaja vallas, siis võta meiega ühendust – teeme asjad selgeks!